Vene tsivilisatsiooni kolmainsus on öntgenVenetsivilisatsioonikolmainsus–narratiiv, mille kohaselt ei eksisteeri eraldi rahvustena ukrainlasi ja valgevenelasi – nad on üksnes ühe suure pan-vene rahvuse alamrahvad. Narratiiviröntgen katsub selgusele jõuda, kuidas selline väärareng alguse sai ning kui elujõuline see on. “Kogu-Vene rahvas” (vene keeles: общерусский народ) või “kolmainsuslik vene rahvas” (vene keeles: триединый русский народ), mida tuntakse ka kui pan-vene rahvust, on termin, mis tähistab ideoloogiat, mis näeb vene rahvast “kolmainsusena” alamrahvaste hulgas: Suur-Venemaa, Väike-Venemaa ja Valgevene. Ajaloolane Zenon Kohut nimetab seda ideed vene tsivilisatsiooni kolmainsusest “ühenduse paradigmaks”, ning see on olnud Vene riigimeeste ja intellektuaalide vaikimisi seisukoht alates varauusajast, mil Moskva suurvürstiriik (Moskoovia) hakkas ühendama erinevaid idaslaavi maid ja rahvaid oma kontrolli alla. Terminid “Suur-Vene” ja “Väike-Vene” tulenevad kreeka keelest ning Konstantinoopoli oikumeenilised patriarhid kasutasid neid alates 14. sajandist. Terminid pärinevad Bütsantsilt, kes identifitseerisid slaavlastega asustatud põhjapoolset territooriumi kui “Suurt Venemaad” ja lõunapoolset kui “Väikest Venemaad”. Terminid olid geograafilised ning “Väike” (või “sisemine”) viitas piirkonnale, mis oli lähemal Bütsantsile, “Suurem” (või “välimine”) viitas kaugematele piirkondadele, Moskooviale. Varaseimaks kirjalikuks väiteks ühise Vene etnilise identiteedi kohta peetakse Kiievi Püha Ülestõusmise kloostri arhimandriidi Innokenti Gizeli 17. sajandi kirjutist, milles ta defineerib ümber Ukraina maa ja rahva osana Venemaa enda ajaloost. Seega loodi iroonilisel kombel see Venemaa keisririigi ideoloogia alustala tegelikult kunagi Kiievi preestrite poolt, kes leidsid, et see on kaval nipp katoliku kirikuga konkureerimiseks. “Kogu-Vene rahva” mõiste tõusis poliitiliselt tähtsaks 18. sajandi lõpus, olles vahendiks Venemaa keisririigi nõudmiste õigustamisel jagatud Poola-Leedu ühisriigi idaosadele. Vene identiteedina rõhutati idaslaavi elanikkonna erinevusi teistest. See mõiste laienes ideedele ühtsusest “emakese Venemaa” sees, mis hõlmab kõiki “üht verd” inimesi. Vaadet “kogu-Vene” rahvast, mis koosneb Suur-Vene, Väike-Vene (ukrainlaste) ja Valgevene (valgevenelaste) venelastest edendati jõuliselt 19. sajandi Vene impeeriumi haridussüsteemis. Alates 2000. aastate algusest on Venemaa-keskne jutustus kogu-Vene rahvast taasaktiveeritud osana Kremlis algatatud desinformatsioonikampaaniast, mille kõige tuntum näide on ilmselt Vene presidendi Vladimir Putini 2021. aasta juulis avaldatud essee “Venelaste ja ukrainlaste rahvuslikust ühtsusest”. See narratiiv rõhutab sügavat ühtsust idaslaavlaste – venelaste, ukrainlaste ja valgevenelaste vahel, kelle kõigi juured ulatuvad keskaegsesse Kiievi Vene ühisriiki – ning viitab sellele, et tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene riikidel peaks olema nii täna kui ka tulevikus jagatud poliitiline saatus. See räägib meile loo kolmest Vene vägilasest või kolmest slaavi kaunitarist, keda ühendab nii päritolu, usk kui eesmärk. Selle vaate lisajäreldusena väidetakse, et eristuvad Ukraina ja Valgevene identiteedid on välismaise manipuleerimise tulemus. Putinistlik ajalookäsitlus tugineb Tsaari-Venemaa eliidi arusaamale, et konkureerivad võimud edendavad teadlikult Ukraina ja Valgevene rahvuslust geopoliitilise vahendina Venemaa nõrgestamiseks. Lugu ühest suurest vene rahvusest, mida välismaised kurjad jõud lõhestada püüavad, haakub väga selgelt “vene maailma” narratiiviga, mida vaatlesime Narratiiviröntgeni esimeses loos. Sarnaselt “Vene maailma” narratiivile tugineb ka “kogu-Vene” rahva narratiiv tugevalt religioossele vundamendile, rõhutades isegi oma nimes kolmainsust – kolme hõimu ühtsust ühises õigeusklikus religioonis ning sellise asjade korralduse justkui jumalikku seatust. Eelkõige on see suunatud Vene kogukonnale nii Venemaal kui piiri taga, kuid kindlasti soovitakse sellega mõjutada ka ukrainlasi ja valgevenelasi. Ajalooliselt on Vene rahvuslik identiteet – peamiselt see, kuidas venelased mõistavad, mis moodustab Venemaa ja Vene rahva – olnud lahutamatult seotud Ukrainaga. Alati, kui see oluline side oli ebastabiilne, tekkis kohe eksistentsiaalne küsimus: “Mis on Venemaa?”. Nii venelased, valgevenelased kui ukrainlased loevad oma rahvuse ja ja vahel ka riikluse alguseks muistset Kiievi Russi (9.-13. sajand). Vanavenelased polnud ajaloolase Andres Adamsoni sõnul siiski etnos, vaid poliitilistel põhjustel ühendatud erikeelne hõimusegu.