Eesti ühiskonnas on viimastel kuudel olnud palju juttu Venemaa vaktsiinist Sputnik V. Meediaväljaanded on avaldanud lugusid riikidest, kes on võtnud idanaabri vaktsiini kasutusele. Räägitud on selle efektiivsusest, toodud esile ühiskonnagruppe, kes eelistavad Sputnikut Lääne vaktsiinidele ja paljust muust. Drastiliselt vähem on räägitud, miks seda veel Eestis saada pole, miks ei pruugi vaktsiin Sputnik V Eesti elanikke oluliselt aidata ja mis selle taga on. Vaatame nendele seikadele otsa läbi Eesti meedias avaldatud üksikutes kajastustes olnud tsitaatide. Euroopa Ravimiameti müügiluba 3. märtsi seisuga ei olnud Sputnik V tootja jätkuvalt esitanud Euroopa Ravimiametile taotlust müügiloa saamiseks, kuid sellest faktist ning müügiloa saamise eelduseks olevast protsessist on kirjutatud oluliselt vähem. “Et Sputnik V Eestis kasutusse jõuaks, peab tootja esitama Euroopa Ravimiametile müügiloa taotluse koos kõigi nõutavate dokumentidega vaktsiini kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse kohta. Kui Euroopa Ravimiamet leiab, et andmed näitavad veenvalt vaktsiini ohutust ja tõhusust, väljastab Euroopa Komisjon vaktsiinile müügiloa. Praeguseks on Sputnik V tootjad Euroopa Ravimiameti käest teaduslikku nõu küsinud, kuid müügiloa taotlust pole tootja Euroopa Ravimiametile esitanud.“ — „Venemaa koroonavaktsiini Sputnik V turuletulekut ei tasu lähiajal veel loota, mis tähendab, et kõigil, kel võimalik tasuks ennast vaktsineerida Eestis kättesaadavate vaktsiinidega, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. “Ei maksa luua endale valeillusiooni, et kohe-kohe lisanduvad siia Euroopa Liidu ühishanke välised vaktsiinid. Nüüd ja praegu on mõistlik, et kui perearst pakub vaktsiini, see vastu võtta. Need kõik on tõhusad,” rääkis Kiik kolmapäeval peetud terviseameti pressikonverentsil.“ Kõige eelduseks on läbipaistvus Miks näiteks venelaste Sputnik pole jõudnud kuhugi? Sealt ei saa selget teaduslikku infot, kuidas neil on läinud. Teised vaktsiinitootjad on esitanud oma uuringud, kümned miljonid inimesed on vaktsineeritud – see peaks olema piisav argument. — Andres Merits: “Sputnik pole esitanud rahuldavaid kliiniliste uuringute tulemusi, mis on loa saamise eelduseks Euroopas. Teine asi on ka see, kuidas on korraldatud Venemaal tootmisprotsess ja kuidas vastab see Euroopas kehtivatele nõuetele. Ja kolmandaks, Venemaa võimekus vaktsiini toota on paremal juhul neli miljonit doosi kuus. Seda tahetakse suurendada kümne miljonini kuus. See aga tähendab omakorda seda, et raviks läheb tarvis kahte doosi ning suveks on vaktsineeritud 30 miljonit inimest.” Tootmismahud ei piisa globaalseks kattuvuseks Andres Merits: “Venemaa ei suuda Sputnikut toota kogustes, mis oleksid võrreldavad Pfizeri või AstraZeneca mahtudega. Olemasolevad andmed ei viita sellelegi, et Venemaa vaktsiinitootmine oleks selline, mis lubaks Euroopa ravimikriisi lahendada. Kui Eesti oleks Venemaa hiiglama hea sõber ja saakski sealt miljon doosi kätte, siis see tähendaks seda, et Venemaal endal tuleks vaktsineerimine nädalaks seisma panna. See ei tundu reaalne. Venemaalt on võimalik saada vaid väga väike hulk vaktsiini.” — Asepeaminister Tatjana Golikova märkis, et Venemaa kavatseb toota esimese poolaastaga 88 miljonit vaktsiinidoosi, millest 83 miljonit moodustab Sputnik V. — Otsides andmeid Venemaa võimekusest Sptunik V eksportimisel, hakkab silma Statista poolt koostatud tabel, millesse on kogutud erinevad meediaväljaannetes, sh Venemaa kanalites, avaldatud numbrid. 2. märtsi seisuga paistab sealt, et Venemaa on erinevate kokkulepetega võtnud kohustuse tarnida kokku 320 000 000 doosi Sputnik V vaktsiini. Eelnevat kokku võttes peab tõdema, et hoolimata Sputnik V võimalikust efektiivsusest, ei ole Venemaa teinud samme selleks, et vaktsiin saaks Euroopa Terviseameti müügiloa. Me jätkuvalt ei tea kuidas ja milliseid tingimusi arvestades seda toodetakse ja millised on kõrvalmõjud, kuna Sputnik V kohta pole avaldatud piisavaid kliinilisi uuringuid. Samuti paistab olevat tootmisvõimekus madalam kõikvõimalikest ootustest. KUID … Neid küsimusi, mida küsida ja millele vastuseid otsida on terve rida, kuid selle asemel keskendub Eesti meedia Sputnik V vaktsiiniga seoses teistele teemadele. Tekkinud on müüt, justkui inimesed ootaksid pikkisilmi Sputnik V vaktsiini ning see peaks siia kohe kohale jõudma. Vaatasime, mida Eesti meedia on Venemaa vaktsiinist kirjutanud ning kuidas kogu seda teemat kajastanud ning püüdsime leida sealt põhjendusi, miks avalikkuses selline kuvand on tekkinud. Ettekujutus, et Sputnik V vallutab maailma Esmalt hakkab silma raporteerimine erinevatest riikidest, mis on kasutusele võtnud või võtmas Sptunik V vaktsiini.
Science Review
Miks pole Sputnik V Eestis saadaval – Propastop
2026-11-16 08:15:32 · The Daily Ledger
Tags
WorldBusinessTechnologyScienceHealthCultureTravelSportsPoliticsEnvironmentEducationOpinion