Jaanuaris kirjutas Eesti meedia nii mõistetest ja tähenduste kujunemises,õistetestvaleinfostjaVenemaast– Navalnõi protsessist ja selle kajastamisest Venemaal, aga ka ametlikuma faktikontrolli vajalikkusest. Mõistetest, tähendustest ja manipuleerimisest. Eesti Mälu Instituudi portaal communistcrimes.org avaldas teksti Nõukogude võimu poolt välja töötatud erilistest mõistetest, mida kasutati reaalsete, oletatavate ja väljamõeldud ideoloogiliste vaenlaste tembeldamiseks ning ühiskonna viha üleskütmiseks nende vastu. „Neid termineid võis kohata regulaarselt Nõukogude massimeedias ja Kommunistliku Partei juhtide kõnedes. Neid on kasutatud sadades tuhandetes kriminaaltoimikutes ja määrustes. Kui inimene sai sellise sildi külge, siis kas ta oli juba arreteeritud või see oli tal varsti ees. „Templiga“ inimesi ootas enamasti küüditamine, vangilaager või mahalaskmine. Nimetame ja selgitame kõige levinumaid Nõukogude poliitkeele vaenutermineid, mille tagant paistab ideoloogiline fanatism ja absurd ning miljonid hävitatud elud.“ Sõnadest ja nende tähendusest kirjutas jaanuaris ERRi Novaatoris ka Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Mariann Proos. Ta kirjutab: „Selleks, et maailmas iga päev hakkama saada, kasutame pidevalt oma tajusid – nägemis-, kuulmis-, kompamis-, haistmis- ja maitsemeelt. Lisaks nende tajude igapäevasele rakendamisele me ka räägime iga päev oma tajudest, näiteks kuidas me midagi nägime, kuulsime või kuidas meil tööle tulles õues külm hakkas. Üks vahendeid, kuidas me oma tajudest rääkida saame, on tajuverbid ehk tegusõnad, nagu nägema, kuulma või tundma.” Pärnu muuseumis saab aga näha Nõukogude Eesti ajalehtede propagandafotosid. Näituse korraldanud Pärnu muuseumi fotokogu hoidja Indrek Aija sõnul on muuseumis kokku umbes poolteist tuhat fotot, mis on pärit Töörahava Hääle ja Pärnu Postimehe kunagisest fotokogust. „Ajalooliste dokumentidena neid käsitleda ei saa, sest nad on väga tugevalt manipuleeritud, et oleks vastavuses tollase nõukogude ideoloogia, ideoloogiliste eesmärkidega. Ühelt poolt kindlasti on see teemavalik, mida üldse pildistada tohtis, mida üldse avaldada tohtis. Kõik käis tsensori käe alt läbi, fotodel on enamasti tsensori tempel taga.” Delfi avaldas jaanuaris ajaloolase, Igor Kapõtini teksti, milles Kapõtin arutleb ajaloo õpetamise üle venekeelses koolis. Kapõtin leiab, et ajaloo paremaks mõistmiseks võiks õpetada seda lastele nende emakeeles, mitte rõhutatult eesti keeles. „Igal juhul, süsteem, kus üldjuhul õpetab vene õpetaja vene õpilastele ajalugu eesti keeles ja eesti koolile mõeldud eestikeelse õpiku järgi, on viinud selleni, et vene koolis ajaloo õpetamine ilmselgelt kannatab.“ Koroonaviirusest ja valeinfost Meedias on jätkuvalt aktuaalseks teemaks koroonaviirus ja selle ümber levivad valeuudised, vandenõuteoeoriad ja viiruse tõttu tekkinud üldisema segaduse ärakasutamine. ERR avaldas pikema ülevaate Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel korraldatud uuringust. Teadlased keskendusid pandeemia algusperioodile 2020. aasta märtsi algusest kuni mai lõpuni. Kahjuliku väärinfo levimist vaadeldi kuues Euroopa riigis: Prantsusmaal, Itaalias, Norras, Soomes, Leedus ja Eestis. Kokku analüüsiti ligi 100 juhtumit, mille hulka kuulusid nii sotsiaalmeedias kui ka erinevates meediaväljaannetes ilmunud lood ja sõnumid. ERRi portaalis ilmus ka Marju Himma lugu, mis keskendus inforünnaku alla sattunud Irja Lutsari juhtumile. Himma kirjutab: „Peame ühiskonnana kaitsma avalikkuses esinevaid inimesi kahjustavate inforünnakute eest, vastasel juhul kaotame oma eksperdid, ametnikud ja poliitikud, kes seni on olnud väga avatud suhtlejad nii ajakirjanike kui ka avalikkusega laiemalt.“ Jaanuari Vikerkaares ilmus Katrin Tiidenbergi essee „Piirimaalt äärelinna: Seks, digigentrifikatsioon ja sotsiaalmeedia“, milles autor püüab analüüsida, kuidas sotsiaalmeediapõhine digikultuur hetkel toimib, mis seda mõjutab ning kuhu see välja viib. Seejärel püüaks leida kõige paslikuma metafoori olukorra kirjeldamiseks. Kui see metafoor meile ei meeldi, oleme ilmselgelt valel teel. Selleks alustan ühe konkreetse kultuurivormi (seksuaalkultuur) elukaare kirjeldamisest ühel konkreetsel platvormil (Tumblr). Venemaa mõjutustegevus Tähelepanuväärne osa jaanuaris ilmunud infomanipulatsioonidest ja propagandast kirjutavatest tekstidest keskendus Venemaale. Eesti väljaanded kirjutasid kuu alguses Venemaa meediakanalite reaktsioonist riigikogu põhiseaduskomisjoni reformierakondlastest liikmete poolt rahvahääletuse eelnõule esitatud muudatusettepanekutest, mis puudutasid Eesti viimist Venemaa koosseisu. Vadim Štepa kirjutas Delfi arvamusloos oma nägemusest, millisena tajuvad Eesti venekeelsed elanikud Navalnõi juhtumit ning kuidas mõjutab seda pilti tarbitavad meediakanalid.
Gender Review
Mõistetest, valeinfost ja Venemaast – Propastop
2026-11-16 01:44:11 · The Daily Ledger
Tags
WorldBusinessTechnologyScienceHealthCultureTravelSportsPoliticsEnvironmentEducationOpinion